Naiste panus meie ühiskonnaellu on olnud ülioluline, aga kahetsusväärselt vähe märgatud ja tunnustatud. Seisan selle eest, et naised oleksid Tartu linnaruumis ja linna juhtimises nähtavamal kohal.

Tartus on vaid kaks skulptuuri, mis kujutavad nime ja näoga päriselt meie seas elanud naist – Miina Härma (autor Juta Eskel, 1984) ja 4-aastane Lydia Koidula (autor Bruno Kadak, 2018). Lisame neile Betti Alveri elu ja loomingut tunnustava mälestusmärgi.

Pean vajalikuks luua ka võrdsusvoliniku ametikoht, kes koguks süsteemselt andmeid soolise võrdõiguslikkuse kohta Tartu Linnavalitsuses ning annaks soovitusi ja nõustaks kogu Linnavalitsust linlaste võrdse kohtlemise teemal.

Eesti Kirjandusmuuseum
KM EKLA, A-192:71

Kiire ja keskkonnasõbralik ühistransport on täpselt see, mida vajab Tartu, et pakkuda alternatiivi autoliiklusele. Euroopa toel ehitame kergliikluskiire, mis ühendab Annelinna, südalinna, Maarjamõisa ja Ränilinna.

Lisaks keskkonnaküsimustele on trammil ka emotsionaalne ja esteetiline külg. Mina arvan küll, et ühes tudengilinnas lihtsalt peab olema trammiliin!

Loe ka trammi tasuvusuuringut Tartu linna kodulehelt.

Reisilaev “Luik” Tartu sadamas, MM F 1352/127

Tartu on rahvusvaheline tuntud tudengilinn, mis püsib konkurentsis läbi avatuse, sallivuse ja isikuvabaduste. Märkame ja toetame Tartu LGBT+ kogukonda ja teisi vähemusi ning võtame osa rahvusvaheliste vähemuste õigusi toetavate organisatsioonide tööst.

Neile põhimõtetele tähelepanu juhtimiseks ja linnapildi säravamaks muutmiseks loome igasse linnaossa ühe vikerkaarevärvilise ülekäiguraja!

Loe ka Euroopa Parlamendi 2021. a resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamisest LGBTIQ vabaduse alaks.

Livonia rebasteteater 1887 EAA.1844.1.505.32

Tartu on juba täna keskus kogu Lõuna-Eesti regioonile ning koostöös veame eest nii kutse- kui HEV-hariduse, taristu arendamise ja kultuuripealinna projekte. Piir linna ja lähivaldade vahel on pea kadunud ning on aeg, et ka haldusjaotus tegelikule elule järgi tuleks.

Selleks, et ühiselt arendada Suur-Tartut, kutsume valdade esindajad koostöö- ja ühinemisläbirääkimistele. Tartu on siin kindlasti eestvedajaks, aga saame liikuda edasi vaid siis, kui koostööst võidavad kõik osapooled.

EAA.5237.1.108.1

Selleks, et areneksid meie ülikoolid, et areneks ettevõtlus ja turism, on täna kõige olulisemad head ühendused. Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse!

Töötame koos Riia linna ning Põhja-Läti omavalitsustega, et luua kiire ja ümberistumisteta raudteeühendus Riia ja Tartu vahel. Riiast saab Tartu värav Euroopa Kultuuripealinna aastaks 2024.

Toetame Tartu lennujaama, et seal hakkaks taas käima vähemalt üks regulaarne liinilend päevas. Töötame ka selle nimel, et arendada Tartus koostöös ettevõtjate ja Lennuakadeemiaga mehitamata õhusõidukite klastrit.

Tartu raudteejaam (AM _ 4567:258 F 16214); Eesti Ajaloomuuseum SA

Mitmed Tartu pargid pole muud kui rohelised kõrbed, kus suvekuumuses kolletanud muru ei paku ei silmailu inimesele, varju päikese eest ega elupaika mesilastele või lindudele.

Tartu parkides ja haljasaladel peab olema rohkem lilli, mänguväljakuid ja muidugi istepinke. Pargid peavad olema kohaks, kus on hea loodusel ja linlastel. Selleks koostame kõigile Tartu suurematele parkidele tänapäevaseid liigirikkust arvestavad hoolduskavad ja loome rohkem puhke- ja ajaveetmise võimalusi nii noortele kui ka eakatele.

Kutsume erasektorit tegema sama – ka Lõunakeskuse või Maaülikooli haljasalad saaksid olla mõnusad rohelised oaasid.

Tartu Linnamuuseum, TM F 83:53

Tartu rohekoridori kandvaks selgrooks on Emajõgi ja selle eriilmelised võimalused. Jätkame kallasrajal liikumisvõimaluste tagamisega Emajõe mõlemal kaldal ja loome katkematu matkatee linnasüdamest kuni Kärevereni.

Samal ajal arendame linna piires välja senisest enam paadisadamaid ja sildumiskohti ja korrastame Lodjakoja kõrval oleva Emajõe rannaala. Julgustame ettevõtjaid pakkuma rohkem tegevusi jõel, olgu nendeks paatmajad või -saunad, kanuusõidud ja muidugi jõetramm.

Foto: osta.ee

Tartu südalinnas taastame jalakäijatele eesõiguse andva hooviala ning suuname järjest enam autoliiklust ja parkimist ümbruskonna parkimismajadesse. Tartlased eelistavad ülekaalukalt ajada oma asju jalgsi ning peame selles neile vastu tulema.

Ülejäänud linnas võtame suuna liikluse rahustamisele ja 30-kilomeetrise piirkiiruse sisseseadmisele paljudel tänavatel. Nii tõstame liiklusohutust lastele, jalgratturitele, tõukeratturitele, eakatele… 8/80 seda tähendabki, et esimesena muretsema nõrgemate pärast, siis on kõigil hea.

Mujalt autoga Tartusse tulijatele loome mõnusad ümberistumisvõimalused, kust käivad bussid, on katusega rattaparkla ning muidugi ka rattalaenutuse punkt.

EAA.1858.1.345.82

Demokraatia töötab linnas vaid siis, kui linlased löövad kaasa sagedamini kui kord 4 aasta tagant. Selleks peab linnavõim olema läbipaistev ja usaldusväärne — senisest enam tuleb pingutada kodanike kaasamisega volikogu töösse. Samuti peab olema võimalus anda tagasisidet ametnike tööle ning esitada anonüümselt vihjeid.

Korruptsiooniohu ennetamiseks ja ametnike töö üle parema järelvalve teostamiseks loon Linnavolikogusse sõltumatu siseaudiitori ametikoha, kes nõustab revisjonikomisjoni tema ülesannetes.

Senisest suuremat rolli näen asumiseltsidel ja laiapõhjalistel kodanikke kaasavatel ekspertkomisjonidel. Algatame regulaarsed kooskäimised asumiseltsidega ning linnale olulistes küsimustes käivitame valdkondadeüleseid kaasavaid töögruppe.

Tartu. Vaade üle jõe Raekoja platsi suunas, esiplaanil Kivisild. (AM _ 4567:284 F 16234); Eesti Ajaloomuuseum SA

Tartu Kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone on saanud Riigikogult tugeva toetuse. Sellest Südalinna kultuurikeskuse ehitamiseni on aga veel pikk tee. Seisan selle eest, et see hoone sünniks ning Tartu ja kogu Eesti saaks endale uue kultuurisüdame.

Südalinna kultuurikeskus toob Tartu kunstimuuseumi rikkaliku varamu linlasteni, annab linnaraamatukogule võimaluse pakkuda uusi kaasaegseid teenuseid ning seal on ka koht vaba lavaga rahvakultuuri ja üliõpilaste ühistegevuste esitlemiseks. Kunst ja kirjandus põimuvad kesklinnas hea avaliku linnaruumiga, mis omakorda seob Küüni tänava jalakäijate ala Emajõe kaldapromenaadiga.

III üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. Rahvakunstiõhtu, tantsivad Leedu üliõpilased. Tartu, 1967. (TM F 582:2); Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum