Sotsiaaldemokraatiast

Pean oluliseks, et meie erakond seisaks tõeliste sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest linna ja riigi tasemel. Pikaaegne töö erakonna põhikirja- ja programmitoimkonnas aitab mul hästi mõista meie tänaseid lahendusi ühiskondlikele valupunktidele. Mida kirevam on Eesti ja Tartu ees seisvate väljakutsete ansambel, seda olulisem on pidada meeles ja juhinduda meie alusväärtustest: solidaarsus, vabadus, väärikus.

Ühiskond ei ole pelgalt hulk indiviidide – teiste saatus ja käekäik mõjutab meid rohkem kui tahame seda vahel tunnistada. Meie kõik oleme seda tervemad ja õnnelikumad, mida tervemad ja õnnelikumad on inimesed meie ümber. Nii peame kõik koos solidaarselt toetama neid, kellel on mingil põhjusel elus vähem vedanud. Olgu selleks põhjuseks pere majanduslik seis, mis ei võimalda maksta laste arendava huvihariduse eest, või hoopis raske haigus, mille tõttu on vähenenud töövõime. Olgu selleks vajadus hooldada eakat sugulast või ootamatu õnnetus — sotsid ei lase kellelgi jääda maha! Seda nii inimlikust hoolimisest kui meie kõigi ühist huvi silmas pidades. Meile on ja jäävad oluliseks omastehoolduse parem korraldus, palgavaesuse kaotamine, aga ka esmatarbekaupade ja teenuste — hügieenivahendid, terviseteenused, elektrienergia — hindade kontrolli all hoidmine.

Oma elu saab päriselt korraldada ainult vabas riigis, mis seab minimaalselt piiranguid isikuvabadustele ja seda ainult teiste õiguste kaitseks. Sotsidel on jäänud külge keelamise silt ja maine, millest peame vabanema. Kõigil on õigus eksida, riik lihtsalt peab usaldama oma inimesi ja ei tohi seada liigseid bürokraatlikke piiranguid. Meenutame, et ka solidaarse ühiskonna ehitamiseks vajalik raha tekib ettevõtlusest ja ettevõtlusvabaduse toetamine sobib hästi sotsiaaldemokraatliku programmiga. Eraldi tähelepanu vajavad vähemuste õigused ning näiteks LGBT kogukonna võrdne kohtlemine on demokraatliku riigi elementaarne tunnus. Siiski käivad koos vabadustega kaasas kohustused ja vastutus, mille me oleme natuke ära unustanud. Õiglane maksusüsteem, kohustuslik ajateenistus või asendusteenistus, aktiivne osalus kogukonna arendamisel — need on vaid mõned näited vaba kodaniku kohustustest.

Inimest austavas ühiskonnas hindame me igat õpitud ametit ja igat elatud kogemust. Töö ja sellega seonduv ametiuhkus on ja jääb inimese enesekuvandi üheks olulisemaks osaks. Iga töö tegijal on õigus oodata teiste lugupidamist ja ka õiglast tasu oma töö eest. Palgavaesus Eestis peab kaduma! Selleks peame me toetama ettevõtjaid ühistel väärtustel ja jagatud vastutusel põhinevate ettevõtlusvormide arendamisel, kus töötajad ja ametiühingud on võrdsed partnerid omanikega. Ilma töötajata poleks ettevõtet, ilma ettevõtjata poleks tööd — see lihtne tõdemus vajab üle kordamist. Väärikus tähendab aga ka õigust väärikalt vananeda ning riik peab tagama hoolduse neile, kes seda ise ei suuda. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata lähedaste koormusele vanemate või vanavanemate eest hoolitsemisel. Abistajast ei tohi saada abivajajat ning sündida uut ebavõrdsust.