#ÜLELINNAKAPLINSKI

Seni tehtust

Olen töötanud pea 500 päeva Tartu Linnavolikogu esimehena kriisi kõige keerulisematel aegadel. Tartu oli läbi kõigi nende kuude oma tarkade otsuste ja selgete sõnumitega eeskujuks kogu Eestile. Olen saanud selle töö käigus palju väärtuslikke kogemusi ja pannud ka ise aluse mitmele olulisele algatusele, mis toetavad Tartu linna head käekäiku. Soovin eraldi esile tõsta järgmisi töid:

  • Juhtisin linna esinduskogu, Tartu Linnavolikogu töö digitaliseerimist. Kriis andis võimaluse juurutada tänaseks iseenesestmõistetavad töövormid, mille abil saame pidada demokraatlikke ja sisukaid debatte sõltumata haigusest, ilmast või asukohast. Koostöös Linnakantselei ja IT-teenistusega lõime juhendid ja koolitusmaterjalid ning õpetasime minu eestvedamisel 49 linnavolinikku tarkvara kasutama. Märgiline on, et oma nõusoleku töö digitaliseerimiseks andsid kõik volinikud ja me vältisime Tartus inetuid kemplusi ega teinud kompromisse volinike õiguste arvelt nagu see juhtus mitmes suuremas omavalitsuses.

  • Linlaste paremaks kursis hoidmiseks Volikogu tööga algatasin virtuaalsete Linnakärajate programmi. Igal kuul räägime mõnest volikogu töölaual olevast teemast spetsialistide ja Linnavalitsuse esindajatega. Linlased saavad esitada küsimusi ja seeläbi arutelus kaasa lüüa. Peale viirusekriisi leevenemist, kui on taas ohutu, saab kärajatel kindlasti osaleda ka vahetult.

  • Oluline on, et Tartu noored oleksid kaasatud linna otsuste tegemisse. Just võimalus ise kaasa rääkida linnaelu kujundamisel võib olla mõne tegusa noor jaoks oluliseks põhjuseks siduda enda tulevik Tartuga. Juba teist aastat tegutseb Tartu linna Noortevolikogu ning olen seadnud sisse nendega regulaarsed kohtumised. Noortevolikogu esindajad osalevad ka Linnavolikogu komisjonide töös ja nii näiteks on just noored ise saanud rääkida kaasa kaasava eelarve muudatuste osas ja teha oma ettepanekud selle paremaks korraldamiseks.

  • Sihtasutuse Tartu 2024 nõukogu on vastutusrikas ja suurt sisulist pühendumist nõudev töö, et Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega võiks tõesti esitleda kolme aasta pärast Euroopa parimat kultuuripealinna projekti. Töötame nõukogus selle nimel, et kultuuripealinna programm oleks mitmekülgne, esitleks nii külalistele kui ka kohalikele senitundmatuid elamusi meie oma pärandkultuurist, aga annaks ka uusi säravaid elamusi ja kustumatuid tundeid.

  • Üks osa volikogu esimehe tööst on ka linna esindamine ja koostöö teiste omavalitsusjuhtidega. Olulisteks partneriteks siin on Eesti Linnade ja Valdade Liit, mille volikogus arutame regulaarselt teiste omavalitsustega ettepanekuid riigielu paremaks korraldamiseks. Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Lõuna-Eesti töörühm aga otsivad ühiseid lahendusi linna või valla piire ületavatele ühistele väljakutsetele, olgu selleks ühistranspordi korraldus maakonnas, paremad teed ja rongiliiklus või hoopis kutsehariduse korraldamine. Paljud nendest teemadest leiavad kajastamist ka käesoleva aasta augustis Tartus toimuval Omavalitsuspäeval, kuhu kogunevad kõigi Eesti omavalitsuste juhid ja mille ettevalmistamise koordineerimine on minu vastutada.

  • Linnavolikogu esimehe amet on platvorm ja kõnetoru selleks, et rääkida Tartule ja Eestile olulistest teemadest. Rahvusvahelise ülikoolilinnana peavad linna juhid olema valmis rääkima kaasa ka globaalsetel teemadel või näitama teed teistele omavalitsustele ja poliitikutele. Mina olen seisnud tänaval solidaarselt Poola naistega, kelle õigusi piirab paremäärmuslik valitsus. Olen algatanud ise kampaaniaid LGBT kogukonna õiguste tagamiseks Eestis ja olen juhtinud tähelepanu ja kutsunud üles mõistma hukka Valgevene režiimi tegusid, mis on vastuolus rahvusvaheliste õigusnormide ja inimõigustega.

  • Tegus linn tähendab tegusaid kodanikuühendusi, kes omakorda vajavad meie kõigi toetust. Annetan igal kuul 2% oma sissetulekutest mõne minule sümpaatse ja olulise heategevusorganisatsiooni toetamiseks. Kutsun üles seda tegema ka kõiki lugejaid, olgu eesmärgiks siis inimõiguste kaitse, vähekindlustatud perede juurdepääs huviharidusele või hoopis kassikaitse. Paljude inimeste väikse panusega sünnivad suured muutused ühiskonnas ja hoiakutes. Vaata siit minu üleskutseid annetada olulistele ja inspireerivatele kodanikuühendustele!

Minu 7 teesi

Me kõik armastame Tartut ühtemoodi ja tahame parimat linnale, selle elanikele ja külalistele. Võin öelda, et Tartu poliitika eripäraks on väga selge ühisosa kõigi erakondade vahel, tänu millele oleme linnana saavutanud Eestis väga palju. Ent mis peaks olema need sõnad, mis Tartust rääkides esimesena üle huulte libisevad? Järgnevalt räägin, milline linn on minu Tartu ja millele keskenduksin mina Tartu linnapeana.

  • Tartu on kõrgkoolide linn ja tuhanded tudengid tänavail on kui veri soontes, mille tuksumise rütmis linn hingab ja elab. Rahvusvaheliselt tuntud tudengilinnana on meie väärtusteks avatus, sallivus ja isikuvabadused. Kui tahame püsida konkurentsis maailma tippülikoolidega, siis ei saa me jääda kõrvaltvaatajaks, kui näeme oma linnas tagakiusamist ja vaenuõhutamist. Olgu põhjuseks sugu, nahavärv, seksuaalne sättumus, etniline päritolu või usutunnistus, Tartus peab saama olla see, kes sa oled. Ainult nii valivad selle linna parimad tudengid, kellest paljudest saavad uustartlased ka peale õpinguid. Linnapea moraalne kohus on kasutada oma positsiooni nõrgemate kaitseks – kui vaja, siis luua poliitikaid, kui vaja, siis tulla tänavale. Olen põhimõtteliselt kabineti-, kuluaari- ja sohvapoliitika vastu. Linnapeale on siin abiks uus ametikoht, võrdsusvolinik, kes aitab tagada võrdsuspõhimõtete järgimise linna enda allasutustes aga rääkida ka kaasa ühiste sammude astumiseks linna strateegiliste partneritega.

  • Alustades aasta eest ülikoolis magistriõpinguid, olin siiralt üllatunud — kuigi ma ei olnud kursuse pesamuna, olid mitmed kaaslased minust vanemad. Minu Tartus ongi see tavaline, et olles töötanud ühel või teisel ametil, saab leida end taas koolis ja nautida nii elus mitmeid põnevaid ja viljakaid väljakutseid. Julgustame seda igal elualal ja igas vanuses. Selleks väärtustan haridust läbi kogu elukaare ja tagan Tartu lastele tasuta huvihariduse, noortele Eesti parima kutseõppe, leian lisaraha koolide ja lasteaedade remondiks. Koos Töötukassaga leian töötajatele paindlikud täiendõppe võimalused ja eraldi korraldame väärikate ülikoolis eakatele eraldi põnevaid kursuseid. 

  • Tartu on Lõuna-Eesti pealinn ja on võtnud juhtrolli mitme omavalitsusteülese teema koordineerimisel. Just koostöös sünnivad parimad lahendused ühistranspordi, kutseõppe või omastehoolduse vallas. Liikudes täna näiteks Ülenurme või Vahi asulasse, ei ole õieti arugi saada, et oled linnapiiri ületanud. Neile omavalitsustele teen kutse tulla taas ühise laua taha, et arutada mitte pelgalt koostööd, vaid kokku kasvamist üheks suureks, toimivaks ja loogiliseks omavalitsuseks. Kahtlemata on see pikk tee koos käia, aga esimene samm tuleb teha nüüd.

  • Lõuna-Eesti ja Tartu on Põhja-Eesti ja Harjumaaga võrreldes halvemas seisus, kuna meie ühendused Euroopaga on kesised. Kirde-Eestist saab pealinna mööda neljarealist maanteed, peagi hakkab Pärnut läbi Rail Balticu kiire rong. Tartu ja Tallinna vahel käib aga paar rongi päevas ja tee-ehitus venib. Riiga saab jala nagu Petersoni aegu ja Pihkva laevaliiklus on 90ndatest saadik täiesti välja surnud. See ei saa nii kesta ja Tartust peab saama kiirelt maailma ja maailmast Tartusse. Kõige olulisem on siin Riia-Tartu rongiühendus ja Tallinn-Tartu rongiühenduse tihendamine just ekspressliinidega. Seejärel peame aga panustama ka oma õhuvärava, Tartu lennujaama taaskäivitamisse ja Tallinna-suunalise maantee ja ümbersõitude ehitamisse.

  • Juba aastaid on minu isa, Tartu aukodanik ja kirjanik Jaan Kaplinski rääkinud vajadusest mitmekesistada Tartu parke ja haljasalasid. Kaplinski muru on rahva seas levinud käibeväljend. Viimastel aastatel olen ise sel teemal korduvalt kirjutanud, võtnud sõna linnavolikogus ja suhelnud palju valdkonna spetsialistide ja vastutavate ametnikega. Parke ja haljasalasid on Tartus ju palju, aga need ei ole alati hästi läbi mõeldud. Linnaparkides peab olema rohkem lilli, mänguväljakuid ja muidugi istepinke. Pargid peavad olema kohaks, kus on hea loodusel ja linlastel.
    * See tähendab, et mitte alati ja igal pool ei ole vaja hoida madalat muru.
    * See tähendab, et peame istutama parkidesse rohkem põõsaid.
    * See tähendab, et haljasaladele tuleb külvata meie piirkonnale omaseid taimekooslusi.
    * See tähendab, et mänguväljakute planeerimisel tuleb mõelda lisaks väikelapsele ka tema vanematele ja vanavanematele.
    Mul on hea meel, et viimasel kahel aastal on hakatud selles suunas liikuma üksikutes parkides, mina aga annan koos maastikuarhitektidega uue hingamise kõigile Tartu haljasaladele – Tartust mõeldes peavad inimeste silme ette kerkima lisaks elavatele jõekallastele ka kaunid lilleniidud.

  • Järgmise linnavalitsuse ametisoleku ajal saab Tartust Euroopa Kultuuripealinn. Juba pea kolm aastat käinud ettevalmistuste käigus on pandud kokku hea meeskond, kaasatud kõik Lõuna-Eesti omavalitsused ja tehtud tõsist tööd esimeste sündmuste ettevalmistamisel. Jätkan sihtasutuse Tartu 2024 nõukogus tööd ja rakendan oma muuseumi direktori ja rahvusvahelise kunstiresidentuuri korraldamise kogemust, et kultuuripealinna sündmustes ei peaks pettuma. Peale arvukate väliskülaliste peavad saama programmist osa kõik linlased ning kontserte, etendusi ja põnevaid ettevõtmisi peab jaguma igale maitsele

  • Korruptsioon on tont, kes ähvardab iga võimukandjat. Eksida võib rumalusest või kogemata, iga aps jätab aga jälje mitte vaid patustajale, vaid ka linnale tervikuna. Tartus aetakse ausat poliitikat ja see peab jätkuma. Kõige kindlam on tagada ausus nii, et otsused sünnivad kolleegide silma all ja diskussioonid linnale olulistes küsimustes on avalikud ja kaasavad. Selleks, et säiliks sisuline kontroll linnavalitsuse tegemiste üle, jagan linnapeana vastutust enam volikoguga ning teen volikogule ettepaneku luua linnavalitsusest sõltumatu siseaudiitori ametikoht.

Sotsiaaldemokraatiast

Pean oluliseks, et meie erakond seisaks tõeliste sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest linna ja riigi tasemel. Pikaaegne töö erakonna põhikirja- ja programmitoimkonnas aitab mul hästi mõista meie tänaseid lahendusi ühiskondlikele valupunktidele. Mida kirevam on Eesti ja Tartu ees seisvate väljakutsete ansambel, seda olulisem on pidada meeles ja juhinduda meie alusväärtustest: solidaarsus, vabadus, väärikus.

Ühiskond ei ole pelgalt hulk indiviidide – teiste saatus ja käekäik mõjutab meid rohkem kui tahame seda vahel tunnistada. Meie kõik oleme seda tervemad ja õnnelikumad, mida tervemad ja õnnelikumad on inimesed meie ümber. Nii peame kõik koos solidaarselt toetama neid, kellel on mingil põhjusel elus vähem vedanud. Olgu selleks põhjuseks pere majanduslik seis, mis ei võimalda maksta laste arendava huvihariduse eest, või hoopis raske haigus, mille tõttu on vähenenud töövõime. Olgu selleks vajadus hooldada eakat sugulast või ootamatu õnnetus — sotsid ei lase kellelgi jääda maha! Seda nii inimlikust hoolimisest kui meie kõigi ühist huvi silmas pidades. Meile on ja jäävad oluliseks omastehoolduse parem korraldus, palgavaesuse kaotamine, aga ka esmatarbekaupade ja teenuste — hügieenivahendid, terviseteenused, elektrienergia — hindade kontrolli all hoidmine.

Oma elu saab päriselt korraldada ainult vabas riigis, mis seab minimaalselt piiranguid isikuvabadustele ja seda ainult teiste õiguste kaitseks. Sotsidel on jäänud külge keelamise silt ja maine, millest peame vabanema. Kõigil on õigus eksida, riik lihtsalt peab usaldama oma inimesi ja ei tohi seada liigseid bürokraatlikke piiranguid. Meenutame, et ka solidaarse ühiskonna ehitamiseks vajalik raha tekib ettevõtlusest ja ettevõtlusvabaduse toetamine sobib hästi sotsiaaldemokraatliku programmiga. Eraldi tähelepanu vajavad vähemuste õigused ning näiteks LGBT kogukonna võrdne kohtlemine on demokraatliku riigi elementaarne tunnus. Siiski käivad koos vabadustega kaasas kohustused ja vastutus, mille me oleme natuke ära unustanud. Õiglane maksusüsteem, kohustuslik ajateenistus või asendusteenistus, aktiivne osalus kogukonna arendamisel — need on vaid mõned näited vaba kodaniku kohustustest.

Inimest austavas ühiskonnas hindame me igat õpitud ametit ja igat elatud kogemust. Töö ja sellega seonduv ametiuhkus on ja jääb inimese enesekuvandi üheks olulisemaks osaks. Iga töö tegijal on õigus oodata teiste lugupidamist ja ka õiglast tasu oma töö eest. Palgavaesus Eestis peab kaduma! Selleks peame me toetama ettevõtjaid ühistel väärtustel ja jagatud vastutusel põhinevate ettevõtlusvormide arendamisel, kus töötajad ja ametiühingud on võrdsed partnerid omanikega. Ilma töötajata poleks ettevõtet, ilma ettevõtjata poleks tööd — see lihtne tõdemus vajab üle kordamist. Väärikus tähendab aga ka õigust väärikalt vananeda ning riik peab tagama hoolduse neile, kes seda ise ei suuda. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata lähedaste koormusele vanemate või vanavanemate eest hoolitsemisel. Abistajast ei tohi saada abivajajat ning sündida uut ebavõrdsust.

Teised minust

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga