Nähtamatutest naistest
Sel nädalal möödus suurema tähelepanuta 105 aastat hetkest, mil naised said õiguse osaleda Tartu Ülikooli õppetöös võrdsetel alustel meestega. Fotol on Tartu Ülikooli esimene matriklisse kantud naistudeng Jekaterina Sadovaja.
Ülikooli ei ajendanud seda sammu astuma mitte soov pakkuda võrdsemaid võimalusi, vaid puhtalt praktilised kaalutlused. 1915. aastal kui mehed kutsuti I maailmasõtta ja nad ei saanud sõjaväekohustust õpingute tõttu edasi lükata, hakkas ülikool muretsema selle pärast, kes maksab õppemaksu. Majanduslikus hädas saadi aru, et pool ühiskonnast, keda seni kõrgharidusest välja oli jäetud, saavad nüüd kõrghariduse päästa.
Loe lisaks Novaatorist: https://novaator.err.ee/257473/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks
Naiste juurdepääs haridusele on kriitilise tähtsusega elamisväärse ühiskonna loomisel. Vähene haritus on seotud välditava suremuse ja suurema sündimusega, võimendades omakorda vaesusriski. Haridus on samas otseses seoses majandusliku iseseisvuse ja madalama sündimusega, mis on ka oluline planeedi tulevikku silmas pidades. Haritud iseseisvad naised, kes konkureerivad võrdsena tööturul, ei ole ainult elementaarne põhiõigus, vaid sellel on ka kolossaalne positiivne mõju riigi rikkusele ja heaolule tervikuna.Kui meil on kaks korda rohkem potentsiaalseid muusikuid, insenere, kirjanikke ja õpetajaid, siis oleme kaks korda rikkamad.
Kuigi ka arenenud riikides peab rääkima traditsiooniliste soorollide ja tööjaotuse mõjust naiste haridusvalikutele, siis arengumaades on need küsimused eriti kriitilise tähtsusega. Rahvusvaheline kogukond teeb järjekindlat tööd, et tagada tüdrukute juurdepääs alusharidusele. Kahjuks kannatavad vägivaldsete konfliktide või religioosse ekstremismi esile tõustes ühena esimestest just tüdrukud ja nende õigus haridusele. Mida me saame teha?
Eesti peab jätkama rahvusvahelist koostööd katusorganisatsioonides ning seisma järjekindlalt vaba, demokraatliku ja egalitaarse ühiskonna eest. See toimub nii läbi arenguabi, nõustamise kui mõnikord ka rahutagamismissioonide. Ärme vali ega toeta neid, kes tahavad kiskuda meid isolatsiooni ja väita nagu meil puuduks kohustused rahvusvahelise kogukonna ees;
Oleme ise eeskujuks võrdsete võimaluste loomisel ja tagamisel ühiskonnas nii naistele kui teistele vähemustele. Võrdsus ei ole staatiline seisund vaid pidev töö, et märgata neid ühiskonnagruppe, kes on sattunud erinevatel põhjustel nõrgemale positsioonile. Millal sa viimati lugesid Feministeeriumit? Aga kuulasid Vikerraadio saadet „Naine ajas“?
Leiame eeskujusid ja toome neid rohkem nähtavale, et julgustada ja innustada noori. Täna on pea kõigis Eesti linnades skulptuurid, mälestusmärgid ja ka tänavanimed valdavalt silmapaistvate meestele. Meil on küllaga naisi, kes võiksid olla rasvaselt ära märgitud, alustades näiteks luuletajast ja tõlkijast Betti Alverist, aga vabalt võib ausamba püstitada ükskõik millisele neist naistest:Anna Haava, Ella Ilbak, Elvire Vendel, Elvy Kalep, Emilie Rosalie Beermann, Erika Nivanka, Hella Wuolijoki, Kongla Ann, Käbi Laretei, Lilli Suburg, Maria Laidoner, Vanda Juhansoo, Minni Kurs-Olesk, Siima Škop, Zinaida Jurjevskaja, Anna Marie Vares (tuntud ka kui Peeter Ronk)…PS! Mitut naist Sina sellest nimekirjast ära tundsid? Keda lisada oskad?
Loe lisaks: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kivist-naised-on-nahtamatud/
Annetame neile organisatsioonidele, kes teevad süsteemselt tööd haridusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Eestis tegeleb sellega aktiivselt MTÜ Mondo ja julgustan kõiki tegema annetuse nende Tarkusefondi: https://mondo.org.ee/toeta/tarkusefond/
4
0