Foto: Riccardo Annandale, Unsplash

Tuumajaam Eesti energiaportfelli – jah, loomulikult!

Asjade põletamisega kliimakriisi ei lahenda

Kliimakriis on meie tänane päev – selle tõdemusega silmitsi seistes oleme riigina hindamas ümber oma energiatootmise viise ja otsime töökindlat, stabiilset, ohutut ja odavat alternatiivi. Kuigi taastuvenergial on tulevikus oma roll, siis ainult tuumaenergia abil suudame me tagada harjumuspärase elustandardi säilimise, taskukohase toasooja kõigile ja pärandada sealjuures oma lastele ja lastelastele planeedi, mis on puhtam ja rohelisem kui täna. Tuumaenergial on suur potentsiaal kliimakriisi lahendamisel aga sellega on seotud ka küsimused, hirmud ja ohud, millest tuleb rääkida. 

Aga mets, meri ja põhjarannik?

Biomassi ja puidu kasutamine põlevkivi asemel ei ole jätkusuutlik. Kuigi metsad kasvavad tagasi, kulub selleks aastakümneid. Meie ei ela nii kaua, planeet soojeneb katastroofiliselt juba täna. Mis veelgi hullem — puidu põletamisel lendub sama energiakoguse tootmiseks isegi rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilsete kütuste puhul. Biomassi põletamisega ei saa lahendada kliimakriisi. Vähe sellest, kasvav surve metsadele kiirendab hoopis ökoloogilist kollapsi. Maailmas ei ole nii palju puitu, et tagada väikeselegi osale planeedi elanikest soe ja valge kodu.

Läänemerre pole tuuleparkide rajamine ka nii lihtne nagu sageli ette kujutatakse, sest juba praegu on olnud proteste merealadele plaanitud tuulikutega ja seda kaugemat vett, kus keegi ei tunne, et tuulepark jääb tema tagahoovi on meil tegelikult üsna napilt. 

Vooluveekogudele rajatud hüdroelektrijaamad on paraku Eesti tingimustes ülimadala tootmispotentsiaali ja suurte negatiivsete keskkonnamõjudega – seega ei ole tegemist tõsiseltvõetava alternatiiviga. 

Lahendused on mujal: õiglase ja säästliku tuleviku jaoks peame lisaks taastuvenergiale laiendama ka säästliku, emissoonivaba ja ohutu tuumaenegia kasutamist. Lisaks oma riikliku energiavajaduse ära katmisele oleks Eestil siis võimalus pakkuda oma metsade asemel kaubaks elektrienergiat nagu seni põlevkivist, ainult et seekord puhtamalt toodetud. 

Mõistagi on taastuvenergial oma koht kaasaegse riigi energiaportfellis, aga siis kui tuul ei puhu ja päike ei paista (või on tuul lõhkunud päikesepaneelid, nagu eilses tormis näiteks juhtus), peab riigil olema stabiilsem energiaallikas, mille töös hoidmine ei põleta planeeti ega tekita sadu tuhandeid tonne jäätmeid.

Keskkonna- ja tervisemõjudest

Tuumaenergia vajadus materjalide järele on kordades väiksem kui taastuvenergial ning tema keskkonnamõjud on kõigist elektritootmise tehnoloogiatest kõige väiksemad. 

Inimkond on õppinud kõikidest senistest õnnetustest ja tehnoloogiliselt pole kardetud Tšornobõli kordumine isegi mitte enam võimalik. Kui tuntakse muret kiirguse pärast, siis elame pidevas looduslikus kiirguses niikuinii ja võrdlusena võib tuua, et  tuumajaama kõrval elades oleks aasta jooksul saadav ekvivalentdoos võrdne ühe banaani söömisest saadava ekvivalentdoosiga.  

Banaani süües jõuab meieni oluliselt suurem ekvivalentdoos kiirgust kui näiteks tutvaväravaid läbides, lennates või tuumareaktori kõrval aasta otsa elades.

70-aastase kogemuse põhjal on tuumaenergia tõestatult kõige ohutum energia tootmise viis – olgu nendeks ohtudeks siis mõjud keskkonnale või inimeludele. Esiteks ei tooda tuumajaamad kasvuhoonegaase, mis on põhjustanud kliimakatastroofi, teiseks ei toimu tuumajaamades õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas hinnanguliselt 5 miljonit inimest igal aastal ja kolmandaks on tuumaenergia tootmisega seotud surmade arvud sadu kordi väiksemad, kui muude energiaallikate puhul. Seda võttes arvesse kõiki tuumajaamadega toimunud intsidente.

Jäätmetest

Tuumajäätmeid tekib väga väikeses koguses – ühe inimese terve aasta elektri tarbimise tulemusel tekib umbes sõrmkübaratäis radioaktiivseid jäätmeid. Samal ajal kui taastuvenergia lahendustega kaasneb igal aastal miljoneid tonne jäätmeid, on kogu maailma tuumajäätmete maht läbi aegade umbes 250 000 tonni.
Tuumajäätmete ohutu ladustamine on juba täna reaalsus. Prantsusmaa töötleb need ümber ja taaskasutab ca 30% oma tuumakütusest ning Soome rajab lõppladustushoidlat, kus jäätmete maa alla panek, on planeeritud sel moel, et soovi korral saab need jälle maa peale tuua. Milleks? Sest uutes reaktoritüüpides on võimalik needsamad jäägid lõpuni kütuseks ära kasutada. Mõlemad variandid on toimivad ja pigem on lahendusi palju kui vähe. Jäätmete ohtlikkusest rääkides on oluliselt suurem nö emotsionaalne mõju kui tegelik oht keskkonnale või inimeste tervisele.

Kokkuvõtteks

Energiaportfelli mitmekesisus on see, mille poole peame püüdlema ja tuumajaamade negatiivsed mõjud toodetava energiaühiku kohta on praegu kättesaadavate tehnoloogiate seas kõige väiksemad. Igal juhul tuleb tuumaenergeetikast rohkem rääkida. Praegune paljudel inimestel tekkiv seos “tuumaelekter = Tšernobõl/Fukushima” on küll inimlikult väga mõistetav, aga juhib tähelepanu kõrvale tõsisasjalt, et sajad jaamad üle maailma on aastakümneid töötanud ohutult, tootes emissioonivabalt ligi kümnendiku maakeral tarbitavast elektrienergiast. Meie lähipiirkondades veel enamgi — nii Soome, Rootsi kui Venemaa saavad olulise osa oma elektrienergiast just tuumajaamadest ning oma välisühenduste kaudu tarbime meiegi juba täna olulisel määral nendes jaamades toodetud elektrit. Kas poleks siis aeg impordi asemel ise tootma asuda?

Täna on kõigil tartlastel ja tallinlastel võimalus tulla meelt avaldama tuumaenergia toetuseks kell 16:00 Tartu Raekoja platsil või Tallinnas Tammsaare pargis.

Jaga ja jälgi:
error2
fb-share-icon0
2

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.