25-miljoniline kultuurhoone Tartusse?
Tartu mälestussamba küsimus lõpulikult otsustamisel.
Tundmata sõduri haud Tartu?
Tartu juhtiva päevalehe – Postimehe – kajastuse 1928. aasta 6. juunil.
Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19280606.2.25
Homme õhtu astub kokku Tartumaa wabadussõjas langenud kangelaste mälestust jäädvustawa, komitee juhatus, et lõpulikult walida, mil kujul austada Tartus langenuid. Pea kõigis kodumaa linnades ja isegi wäga paljudes maakohtades on mälestussambad püstitatud, ainult Tartu ja Tallinna on kauemat aega „hoogu” wõtnud. Sisuliselt ei tule seda wiiwitamist siiski mitte kahetseda püsiwa wäärtusega mälestusmärgi püstitamine ei ole asi, mida saab käiksest raputada. Mida põhjalikumalt kawandid läbi kaalutakse, seda rohkem põhjust on oodata midagi tõesti head ja ilusat.
Tegelikult on Tartu komitee samba püstitamisele asunudki ja prof. Adamson on oma ülesande kujude walmistamise näol täitnud. Wahepeal on aga kõikuma löönud esialgne otsus samba aluse suuruse ja kuju suhtes. Prof. Adamsoni poolt walmistatud aluse kawand on mitmesugustel põhjustel kõrwale jäetud. Selle asemel on tellitud ülikooli arhit. hra Mielbergilt uus kawand. See näib olewat tõesti monumentaalne ja jõuline ja selle juures saaks ära kasutada ka prof. Adamsoni walmistatud kujud. Alus tuleks nimelt kodumaa graniidist. Kuid aineliselt näib seegi käiwat Tartul üle jõu — üle 4 miljoni sendi oleks weel raha tarwis, komiteel on aga praegu kassas ainult 800.000 senti.
Lõpuks on ka linna arhitekt hra Matteus asunud samba aluse kawandi walmistamisele. Selle järele tuleks alus märksa madalam ja laiem kui Mielbergi kawas ette nähtud, materjaliks wõiks samuti tarwitada kodumaa punast graniiti, kuid hind ei tõuseks mitte üle l l/2 miljoni sendi. Selle kawandi juures on ette nähtud ka eriline koht tundmata sõduri haua jaoks. Prof. Adamsoni poolt walmistatud Kalewipoja kuju ja sõduri gruppi saaks paremim kasutada madalamal alusel, et nende üksikjooned kaduma ei läheks. Ka see kawand tuleb homme kaalumisele.
Peale selle on arhit. A. Matteuse poolt walmistatud üksikasjalik kawand Tartu kultuurhoone jaoks, mida juuresolew pilt kujutab. Pildil toodud projekt kujutab modern stiilis suurt mälestushoonet. Peakorral — lai paraadtrepp wiib portaali-sammastikus seiswa Kalewipoja kujuni. Sellest mööda ja esiuksest läbi jõuame ümargusse jaotus-westibüüli ja otse edasi ehitise kesklööwi suurde pidulikku westibüüli, wõi langenute mälestussaali. Saali seinu ehiwad wabadussõja tegelaste pildid, kujud ja nimetahwlid ning lipud jne. jne. Saali tagaseinast tõuseb peatrepp hoone teise korra suurde ümmargusse lugemissaali. Trepi kohal seinas kolmest wärwilisest aknast moodustatud klaasfoon, mille ees prof. Adamsoni pronks. sõdurite rühm. Kuna hoone on mõeldud ka linna biblioteegi majana, siis on ette nähtud saali wasakul küljel ajalehtede lugemis-, asjaajamis- ja raamatute hoiuruumid, paremal pool aga noorsoo ajakirjade ja väljaannete ruum, raamatute wäljaandmise ja hoiuruumid. Teise korra lugemissaal on lae valgustusega, mis wõiks kasulik olla ka kunsti, käsitöö ja mitmesuguste teadusliste näituste jaoks. Peale selle hulk kõrwalruume raamatukogudele. Alumisel — s. o. sokli korral —- asub linna arhiiw, raamatute parandus, raamatukogude teenimis- ja korteri ruum. Selle maja mälestussaalis peetaks aktused langenute mälestuspäevil ja teistel tähtsail riigi- ja rahwuspühadel.
Sellest kawast on Tartu komitees sagedasti juttu olnud ja kõik peawad sarnase kultuurhoone ehitamise ideed ilusaks ning eriti Tartule, kui Eesti waimlisele keskkohale sündsaks. Küsimus seisab aga rahas. Niisuguse hoone ehitamist arwatakse 20-25 miljoni sendi peale ja nii suurt summat ei saaks Tartu wististi kunagi kokku. Ei ole ka loota suuremaid annetusi sarnaseks otstarbeks, nagu see sagedasti teiste rahwaste juures ette tuleb. Ja sellepärast tuleb tahes wõi tahtmata sellest wäärtuslikust ideest loobuda. Wõi leidub Tartul siiski julgust asuda suure ülesande juure?
Neile, kes soovivad näha sõjajärgset Tartut, soovitan vaadata Matteuse intervjuud ja kuulata, mida tema arvas pargist, puudest ja südalinna ehitamisest. Lisaks soovitan nostalgilise Tartu huvilistel lugeda Ants Siimu koostatud blogipostitust.
4
0