Tuumaenergia saab osaks Euroopa Liidu rohetaksonoomiast

Ursula ja rohetaksonoomia

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõneles mõne päeva eest pressikonverentsil Euroopa olulistest väljakutsetest, nende hulgas kliimamuutused ja puhta energiatootmise tulevik. Rääkides vajadusest suurendada taastvuenergia tootmisvõimsusi, lisas ta, et vajame ka stabiilset tuumaenergiat ja andis üheselt mõista, et tuumaenergia saab osaks Euroopa Liidu rohetaksonoomiast. Täna on selles väljaütlemises palju lahtist, aga iseenesest on see väga oluline oluline samm ühtsema Euroopa ja parema elukeskkonna poole. Selgitan siin paari põhiküsimust:

  • Euroopa rohetaksonoomia hindab erinevaid majandustegevusi lähtudes nende keskkonnamõjust ning nimetab need, mida me saame Euroopa Liidus nimetada üheselt jätkusuutlikeks. Rohetaksonomia ei luba ega keela ise ühegi tehnoloogia kasutamist, aga annab selged juhised – mis on Euroopa Liidus “roheline” ja mis mitte. See silt on omakorda seotud juurdepääsuga roheleppe roheleppes ette nähtud finantsinstrumentidele ja on kindlasti ka aluseks otsuste tegemisel kõigile, kes soovivad toota ja tarbida jätkusuutlikult. Tuumaenergia lisamine rohetaksonoomiasse võimaldab uute tuumajaamade rajamisele laiemad rahastusvõimalused ja soodsamaid intresse, mis on mastaapse investeeringu juures tihti oluliseks kuluks.
  • Tuumaenergia kuulumine rohetaksonoomiasse on põhjustanud Euroopas tuliseid vaidlusi ja Saksamaa on seisnud sellele ühemõtteliselt vastu. Prantsusmaa seevastu, kus toodetakse täna valdava osa elektrist tuumajaamades, on vedanud allianssi riikidest, kes peavad tuumaenergiat oluliseks osaks tänasest või homsest energiaportfellist. Nende hulgas on nii tuumaenergiat täna tootvad riigid, sh Soome, kui väga arvestatava mõjujõuga kivisöeriik Poola, kes on sõnastanud tuumaenergeetika riikliku energiastrateegia olulise osana. Euroopa Liit ei vaja Prantsuse-Saksa teljel vastandumist ning tuumaenergia lisamine rohetaksonoomiasse tõmbab sellele vaidlusele joone alla ja loob eeldused koostööks. Oluline on, et taksonoomia ei keela ega kohusta ning lõplik siseriiklik otsus on ja jääb igale riigile endale. Rohetaksonoomia puudutab vaid ühise raha kasutamist.
  • Otsus tuumaenergia nimetamiseks jätkusuutlikuks ei ole siiski tehtud poliitilise otsusena, vaid tuginedes tänastele parimatele teadmistele. Juba pikalt on teada, et isegi olemasolevate vanemate tuumajaamade puhul on tuumaenergia inimelude mõistes kõige ohutumate tehnoloogiate seas, seda arvestades ka kõiki toimunud avariisid. Euroopa Komisjon lasi siiski täiendavalt uurida tuumaenergia sobivust rohetaksonoomiasse omaenda Teadusuuringute ühendkeskusel, mis avaldas juba kevadel selle kohta enam kui 300 leheküljelise raporti. Euroopa teadlaste seisukoht on selge: kui on tagatud riiklik järelvalve, on tuumaenergia liigitatav rohetaksonoomia mõistes jätkusuutlikuks energiatootmisviisiks.
    Ursula von der Leyeni väljaütlemine on seega ka teaduse ja teadlaste arvamuse aktsepteerimine ning kõrgemale seadmine isiklikest veendumustest või poliitilistest seisukohtadest. Meenutame, et endine Saksamaa kaitseminister von der Leyen on varemalt kaitsnud Saksamaa otsust tuumaenergiast loobumise kohta. Kliimamuutuste peatamine ja mõjudega kohanemine saavad toimuda ainult teadmistepõhiselt ning von der Leyeni väljaütlemine näitab, et Euroopa on valmis oma teadlasi kuulama ka siis, kui nende väljaöeldu ei ole kõige populaarsem seisukoht.
  • Kordan, et von der Leyeni väljaütlemises on veel palju lahtist ning tuumaenergia lõplik positsioon rohetaksonoomias kaugeltki mitte selge. Küll aga võib juba küsida, milline on selle otsuse mõju Eestile? Täna töötab Keskkonnaministeeriumi juures  juba ligi aasta valitsuse ellukutsutud Tuumaenergia töörühm, mille tegevuse eesmärk on anda 2022. aasta lõpuks valitsusele ülevaade tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis. Kuna rohetaksonoomia ei piira siseriiklikke otsuseid, ei ole töörühm sellega ka otseselt seotud. Küll aga võib see avaldada olulist mõju võimaliku tuumajaama rajamise rahastusmudelitele ning samuti anda põhjuse otsustada jaama rajamise kasuks just keskkonnaaspekti silmas pidades. Teame ka, et Eestis on üks ettevõte, mis on seadnud selge sihi tuumaenergia kasutuselevõtuks ca 2035. aastaks, kuid täna on selgelt vara spekuleerida selle üle, kas võimaliku Eesti tuumajaama rajab täielikult erasektor või saab rääkida ka riigi osalusest. Seega kindlasti on Rohetaksonoomia üheks kaalutluseks, kuid von der Leyeni väljaütlemist ei saa tõlgendada nii, et sellele järgneb kindlalt otsus Eestisse tuumajaam rajada.
  • Indikaatorina kavatsen huviga jälgida, kuidas otsustab tuumaenergia alaste investeeringute osas käituda finantssektor. Näiteks LHV pank pakub täna kahte “rohelist” pensionifondi, kuid tuumaenergiaga seotud ettevõtetesse need ei investeeri. Küsisin selle kohta selgitust LHV foorumis (kommentaaride 2. leht) ja fondihaldur Joel Kukemelk vastas nii: “Kui jõustuvad suuremad muutused selles osas, mida loetakse roheliseks ja mida mitte, siis peame muidugi valmis olema ka oma investeerimispõhimõtteid uuendama.”

    See tähendab, et lisaks piiratud investeeringute Fermi Energiasse läbi Funderbeam platvormi võib tekkida võimalus suunata oma pensioniraha valdkonda ka kõigil huvilistel. Mina isiklikult olen välja öelnud, et olles poliitikuna selgelt võtnud tuumaenergiat toetava seisukoha, ei kavatse ma huvide konflikti vältimiseks paigutada oma raha ühtegi konkreetsesse tuumaenergiaga tegelevasse ettevõttesse. Usun aga, et läbi pensionifondi on huvide konflikt minimaalne ning seda võimalust ma suure tõenäosusega kasutaksin.

Kokkuvõtvalt oleme väga põnevate uute arengute künnisel ja kui rohetaksonoomia lõplikus variandis on sees stabiilne tuumaenergia, nagu Euroopa Komisjoni president ka ütles, saame rääkida tuumarenessansist mitte ainult USAs, Kanadas, Venemaal, Hiinas ja Indias, vaid ka meie Euroopas. Vajame ohutut, keskkonnasõbralikku ja taskukohast elektrit igal ajal, iga ilmaga. Ma ei näe ühtegi võimalust, kuidas saavutada neid eesmärke ilma tuumaenergiata.

Jaga ja jälgi:
error4
fb-share-icon0
1

Kommenteeri