Hea Linnaruumi Manifest

Hea linna atraktiivsus sõltub linnaruumi turvalisusest, ligipääsetavusest, funktsionaalsusest ja kvaliteedist. Liikumine on oluline kõigi inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule, mistõttu peab linnaruum olema liikuma kutsuv ja liikumist soosiv. Linnas peab olema ühtmoodi turvaline ja mugav kõigile seal liikujatele ning liiklejatele lastest eakateni ja olenemata kellaajast. Heas linnas on ruumi kõigile ning piisavalt läbimõeldud rohelust, mis pakub puhkust ja varju linlastele ja elupaiku teistele liikidele meie ümber.

Sellest lähtudes, kinnitavad Tallinna ja Tartu sotsiaaldemokraadid, et kujundavad linna juhtides linnaruumi nendel põhimõtetel:

1. Kujundame Tartust ja Tallinnast 15-minuti linnad 8-80 printsiibist lähtuvalt, et linnas oleks hea ja turvaline liikuda kõigil, ka eakatel, lastel, lapsevankriga vanematel ja jalgratturitel nii päeval kui ka öösel.
2. Alandame enamatel linnatänavatel piirkiiruse 30 km/h, et tõsta kõigi liiklejate turvalisust ning tagada sujuvamat liiklusvoogu vähemate ummikutega.
3. Teeme linnad rohelisemaks tuues linna rohkem niidutaimi, põõsaid ja kõrghaljastust, et leevendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja pakkuda inimestele parkides tegevus- ja puhkamisvõimalusi.
4. Rajame Tallinnasse ja Tartusse turvalise ja muust liiklusest eraldatud jalgrattateede põhivõrgu ning arendame välja kiired ühistranspordiühendused, et pidurdada autostumist.
5. Tagame avaliku linnaruumi ligipääsetavuse hoolimata erivajadustest, et meie linnades saaksid liikuda kõik linlased ja külalised.

Allkirjastasin koos Tallinna linnapeakandidaadi Raimond Kaljulaidi ja Tallinna öölinnapeakandidaadi Natalie Metsaga ühise viiepunktilise “Hea linnaruumi manifesti”, millest sotsiaaldemokraadid nii Tallinnas kui ka Tartus kavatsevad linna juhtides lähtuda. Allkirjastamisele järgnes ühine arutelu linnaruumihuvilistega Autovabaduse puiestee ja Raekoja platsi nurgal – milline sümboolne päev, õhtul toimus ka armastatud kohtumispaiga, Autovabaduse puiestee avamine!

Üks peamisi rõhuasetusi hea linnaruumi puhul on minu hinnangul kindlasti ligipääsetavusel selle kõige laiemas mõttes. On täiesti loomulik, et me ei projekteeri ega ehita enam hooneid, kuhu näiteks ratastoolis inimesel pole võimalik siseneda ning et me jõudumööda parandame mineviku hoolimatusest tehtud vigu. Ligipääsetavus ei pea aga tähendama ainult liikumispuudega inimese füüsilist ligipääsu ühele konkreetsele asutusele. Ligipääsetavus tähendab ka näiteks ligipääsu rohelusele ja takistuseks võib olla mitte sobiva liikumistee puudumine, vaid hoopis istekohtade nappus. Kas meil on ligipääs mitmekülgsele liigirikkale linnahaljastusele või oleme sunnitud vaatama miraaže elurikkast linnaruumist laiutavates murukõrbeis.

Raimondi sõnadega: „Kuigi Tallinn ja Tartu on mõlemad väga tugeva omapäraga eriilmelised linnand, on meil loomulikult ka ühised väljakutsed – üks olulisemaid neist on võitlus parema linnaruumi eest, kus iga inimene olenemata oma vanusest tunneks end ohutult ja mugavalt. Linnas peavad tundma ennast hästi kõik inimesed sõltumata sellest, kas nad liiguvad jalgsi, jalgrattaga, elektritõuksiga või ratastooliga. Ja loomulikult tuleb arvestada ka meie kõige väiksemate liikluses osalejatega, kes on alles lapsevankris.“

Natali Mets tõi tabava näite: „Meie jaoks on oluline, et ei juhtuks nii, et esimeste kuumade ilmadega on linna kõige populaarsemad ajaveetmiskohad üle rahvastatud alkoholi tarbivatest inimestest – selle pärast on oluline, et lisaks baaride ja klubide esistele aladele oleks avalikus ruumis piisavalt kohti tarbimisvabaks aja veetmiseks. Seda toetaksid mitmekülgseks ajaveetmiseks mõeldud pargiatribuutika – kiiged, pinksilauad, tänavakorvpalliväljakud, aga ka pingid, prügikastid, puhtad ja ööpäevaringselt avatud tualettruumid.“

Teeme koos Tartu paremaks!

Jaga ja jälgi:

4

0