Kaasata või niisama kaasa lonkida?
Tartu linnakärajad alles otsivad oma lõplikku formaati ja nii paljude tartlasteni jõudnud veebiarutelud linnaelu sõlmteemadel väärivad kindlasti jätkamist.
Pandeemia lõppenud 2020. aastal tõi kaasa väljakutse avalikule võimule: mil moel hoida linnakodanikke parimal viisil kursis kodulinnas toimuvaga? Tavapäraselt on selleks olnud koosolekud, avalikud arutelud ja kohtumised näiteks asumiseltsidega.
Kui aga füüsiline kokkusaamine on ebasoovitav ning linnavalitsuse uksed ettevaatusest lausa lukus, nagu kevadel, on neid mõistagi keeruline korraldada. Suhtlema aga peab, sest mitte ainult koalitsioonilepe ei näe ette tartlaste kaasamist ja heal tasemel informeerimist, vaid avatud kaasav juhtimine on demokraatliku ühiskonna vundament, millel rajanevad kõik muud otsused – elukeskkonna, hariduse ja majanduse kohta.
Inspiratsiooni uute kaasarääkimisvõimaluste kohta ei tulnud kaugelt otsida. Eriolukord sundis kaugtööle nii õpetajad, koolilapsed kui ka Tartu volikogu. Komisjonide esimeste kaugkoosolekute ja volikogu esimese kaugistungi ajal hoidsime mõttes hinge kinni, aga tehnika alt ei vedanud ja kõik asjaosalised õppisid varmalt selgeks uued digioskused.
Seega vaid natuke harjumist ja selgus, et videokoosolek on lihtne, mugav ja odav viis tuua kokku kuulajaidesinejaid ning juhtida diskussiooni asjalikult ja sisukalt.
Nii algatasin kevadel koos linnavalitsusega sotsiaalmeediapõhise videoseminaride sarja, millele sai nimeks linnakärajad. Kohe algul leppisime omavahel kokku, et päevapoliitika pole kärajate teema. Sõna saavad spetsialistid ja vastutavad abilinnapead, teemad tulevad volikogu töölaualt ja räägivad konkreetsetest ettevõtmistest.
Kevadest saadik jõudsime kärada seitsmel korral ja rääkida laiast teemaderingist: Emajõe ja kalda-alade elavdamisest, üldplaneeringust, rattaliiklusest, südalinna kultuurikeskusest, koolide tööst viiruseajal, linnaeelarvest ja kaasavast eelarvest ning muidugi ka keskkonnahoiust ja elurikkusest Tartu parkides.
Kärajad poleks aga kärajad, kui ühed ainult kõneleksid ja teised ainult kuulaksid. Nii nagu Facebooki sotsiaalmeediakeskkonnas tavaks, esitavad kuulajad küsimusi kommentaarides ning moderaatorina püüan valida neist asjakohasemad külalistele vastamiseks.
On raske öelda, kui mitu inimest täpselt on kärajaid kuulanud, platvorm paneb statistikas kokku lühiajalised ja pikaajalised vaatamised. Täiesti kindlasti võib aga väita, et tuhanded, kui mitte kümned tuhanded tartlased, kes on kärajaid kuulanud, on saanud võimaluse kaasa rääkida ja paljud on seda ka kasutanud.
Tartu Postimehe ajakirjanik Jüri Saar heitis möödunud nädalal ette, et selle aasta esimestel kärajatel kiideti kalli raha eest linnajuhte (TPM, 8.1).
Tahaksin siinkohal nüüd ära õiendada ühe väära arusaama, mis võis paljudele artiklist jääda. Nimelt ei läinud möödunudaastased kärajad tartlasele maksma midagi muud kui mõnikümmend eurot reklaamiraha, millega ikka üritustest teada anda.
Teha lahti sülearvuti ja lülitada sisse videokonverents – see tõesti ei maksa mitte midagi, kui jätta kõrvale linna sümbolitega meened kaugelt tulnud esinejatele.
Jah, aasta alguse puhul võtsime natuke korralikumalt ette ja tegime linnapeaga ühe sellise ülekande, mida oli ka silmale hea vaadata.
Kärajad alles otsivad oma lõplikku formaati ja mina olen veendunud, et nii paljude tartlasteni jõudnud arutelud väärivad kindlasti tegemist. Lugupidamisest vaataja ja kodaniku vastu vajavad need ka kvaliteetselt tegemist. Lõpuks ei saa ma jätta mainimata: küüniline on korraga süüdistada linnavõimu selles, et ei olda väidetavalt piisavalt kaasav, tehes samas etteheiteid, kui me pingutame uuenduslikul ja ohutul viisil seda teha.
Aga et mitte jääda ainult kärajate juurde, siis Tartul on veel mitmeid tavasid ja kavasid linnajuhtimisega seotud otsuste paremaks edastamiseks ühelt ja kaasarääkimisvõimaluste laiendamiseks teiselt poolt. Viirus on küll mõnede plaanide tempot korrigeerinud, aga see ei tähenda, et need ununenud oleksid.
Nii algab aasta meile kaasava eelarve teemalise taaskäivitusega. See kaheksa aasta eest Eestis uuenduslik ettevõtmine on nüüdseks muutunud juba ootuspäraseks ning osalusmäär kasvanud algsega võrreldes mitmekordseks. Me oleme linnana valmis tegema kaasava eelarvega järgmisi samme, aga mis need võiksid olla? Kas summa suurendamine, esitatud ideede põhjalikum käsitlemine volikogus, uute valdkondade liitmine või tihedama seose loomine kaasava eelarve ning linna arengustrateegia vahele?
Praegu on õhus mitmeid mõtteid ja loodetavasti jõuame juba sel kevadel küsida teie arvamust, milline võiks olla Tartu kaasava eelarve versioon 2.0.
Omaette eesmärk on linna kodulehe arendamine kodanikuportaaliks ning asukohapõhiste teenuste arendamine. Siin on tehtud palju tööd selleks, et kõik planeeringute, ehituste, heakorra ja muude projektidega seotud tegevused saaksid külge masinloetavad asukohaandmed.
Nüüd saame hakata näitama kas veebilehel või tulevikus hoopis vahest linna mobiilirakenduses teavitusi, mis puudutavad just sind. Teavitame juba ju praegu suurematest teetöödest ja liiklusmuudatustest vastava voldikuga kõiki tartlasi. Kindlasti pole aga kaugel see aeg, kus igaüks saab ise määrata, millise linnaosa või tänava kohta soovib ta reaalajas teavitus saada.
Kodanikuportaal pole aga kaugeltki vaid teetöödest teavitamise koht. Linn pakub mitmeid teenusi ja toetusi, mida siiani tuleb kahetsusväärselt taotleda mitmest eri kohast. See ei peaks olema kodaniku asi teada, kust käib ranitsatoetuse taotlemine, kuhu esitada elukohateatis või kust väljastatakse parkimislube.
Ühe akna põhimõte peab kehtima kõigi linna teenuste kasutamisel, olgu selleks siis koduleht või raekojas asuv teeninduspunkt. Muidugi on eesmärk see, et ise taotlema ei pea ning meie teavitame, et õige tähtaeg või avaldus ikka ühe hiireklikiga tehtud saaks.
Lõpuks peab linlane lisaks teavitustele ja taotlustele saama ka ise arvamust avaldada. Vildakaid referendumeid meie Tartus korraldama ei hakka, kärajatele lisaks loome aga kindlasti kodulehele paremad võimalused linlaste arvamuse küsimiseks ja tagasiside andmiseks nii avaliku ruumi, heakorra kui ka näiteks volikogu menetluses olevate eelnõude kohta.
Kokkuvõtvalt on 2020 olnud nutika kohanemise aasta ja seda oleme teinud ka Tartus. Kaasamiseks peab ise kaasas käima uute tehnoloogiate ja uute võimalustega. Meil on sellega üldiselt läinud hästi, aga kõik uued asjad vajavad aega, et settida ja leida oma voolusäng. Kritiseerimise asemel kutsume teid kaasa mõtlema – kas siis kärajatele või mõnes muus formaadis, võimalusi selleks on meil Tartus rohkem kui kunagi varem!
Artikkel ilmus Tartu Postimehes 12. jaanuaril 2021.
4
0